a) soovin metsa hoida tulevastele põlvedele

Meil eestis on metsi juba vähemalt 200 aastat majandatud. Seega on meie metsad enamasti inimtekkelised. Mis inimene on kord loonud, vajab enda juures inimese kätt ka edaspidi. 
Selline mets on elusorganism. tal on oma noorus, keskiga ja vanaduspõlv.

Kui metsa ei majandata, siis metsa majanduslik väärtus pikemas perspektiivis ajas ei kasva, vaid kahaneb. Puud surevad, uued kasvavad asemele. Kuusikud muutuvad ajapikku viljakatel pinnastel valgelepikuteks või siis sarapikeks. Valgelepikust võib saada toominga mets jne. ja tulevastele põlvedele ei päranda te just suuri väärtusi. Ka teie ise ei ole saanud midagi peale maksude tasumise näol rahulduse riigi toetamisest.

b) ma armastan väga loodust ja arvan, et metsa majandamine on väga kahjulik loodust hävitav tegevus

Kas olete teadlik ka sellest, et metsa majandamisega suureneb metsa co2 sidumise võime. Metsast raiega välja viidud tarbepuiduga viiakse co2 ringlusest välja koguni võib-olla kuni aastasadadeks (puitehitised). Maa saab hakata siduma uusi co2 koguseid. Majandamata mets seob tunduvalt vähem co2 - e. Metsa all lagunevatest surnud puudest läheb co2 kohe tagasi ringlusesse.

Säästlik metsamajandus ei ole sugugi loodusele kahjulik tegevus.

c) ma arvan, et minu metsas on palju erinevaid loodusväärtusi, mida peaks kaitsma ja säilitama ja metsa majandamine teeks neile kahju.

Peaksite laskma oma metsa spetsialistil üle vaadata ja kindlaks teha, milliste väärtustega seal on tegemist. Näiteks endistele põllumaadele rajatud puhtpuistud ei ole sugugi liigirikkad ei rohtaimestiku ega ka puude poolest. Sellistest puistutest on alles raiete abil võimalik liigirikkaid puistuid kujundada. Selliste puistute majandamisest eemal hoidmine pigem vaesestab, kui rikastb loodust.